Capeverdean Creole Institute

 
CCI Na Diféza Di Un Skrita pa Kriolu Di Kabu Verdi

pa Nesi Brito, CCI


Un di kes objÈtivu di Institutu di Kriolu Kabuverdianu È prumove skrita di lingua kabuverdianu . Institutu desidi utiliza ALUPEC ( Alfabetu Unifikadu Pa Skrita di Kriolu Kabuverdianu). Es prupÛsta di alfabÈtu fazedu na 1994, na Praia, pa un grupu di tÈknikus, ki trabadja pa Instituto Nacional de Cultura na un prujÈtu finansiadu pa UNESCO ki tenba finalidadi padronizasan di lingua kabuverdianu.

Ku objÈtivu di faze ki tudu argen konxe es prupÛsta y diskuti-l pa du pode un dia, na futuru, ten un skrita ki maior parti di kabuverdianu ta konkorda ku el, du disidi traze es tÈma pa es spasu li (internet). Pa abri es dibati, du ta kunsa pa prizent’ kaminhu ki skrita di lingua kabuverdianu dja faze te oji. Pode parsÍ stranhu ki du sta ta papia na skrita di un lingua ki ta fradu ma ka ta skrebedu, ma sÛ ta papiadu. M·, na verdadi, ta konxedu arguns tentativa y prupÛsta pa skrebe nos lingua.

Nes trabadju du ka ta diskuti pamÛ lingua kabuverdianu ka ten un skrita ofisial te oji. Nu ta da sÛ alguns informasan sobri tentativas ki du konxe di skrita di kriolu y du ta prizenta prupÛsta ALUPEC. Sp·su, dipos, ta fika abertu pa diskusan.

M·, antis di du kontinua, du kre fra-nhos ma du sta uz’ varianti di Djar Fogu y du sta skrebe ku alfabetu prupostu pa ALUPEC.

Di akordu ku tudu informasan ki du ten, kriolu kabuverdianu, na sÈklu dizaseis, el dja ta izistiba y tudu argen ta papiaba-el, ka sÛ fidju di tÈrra ma prÛpri purtuges. Te sÈklu dizanÛvi, el Èra, du pode fra, ™niku instrumentu oral di kumunikasan di kuazi tudu kabuverdianu. Dipos di es sÈklu, ku intrudusan di skÛla na Kabu Verdi, situasan ba ta muda pamÛ kunsa ta parsÍ kabuverdianus ki ta papia y skrebe purtuges, ki Èra y te gÛ lingua di diministrasan y skÛla. Kriolu b· ta fika pa tras na kabÈsa di kabuverdianu ki bira ta pensa ma si el kre subi na vida el ten ki papia y skrebÍ purtuges. M· kuza interesanti È ki primerus tentativa di skrita y studus di kriolu di Kabu Verdi, na kel tÈnpu tratadu suma dialÈtu di purtuges, kumesa ta parse na fin di sÈklu dizanÛvi, tÈnpu, suma dja du fra, ki purtuges kumesa ta ganh’ m·s nunbru di falantis:

1880, F. Adolfo Coelho ta skrebe "Os Dialectos Rom’nicos ou Neo-latinos ", publikadu na "Boletim da Sociedade de Geografia de Lisboa", sugundu sÈri, nru 3. Na primeru kapitlu " Dialectos Portugueses" el ta studa varianti di Santiagu, ku bazi na tres karta, ki el ta fra skrebedu pa algen ki ta papiaba purtuges dretu, y na un rekolha di dibinhason na varianti puru di Santiagu. Partikularmenti pa skrita di kriolu, es studu ta mostr’ ki el uza un skrita spontaniu. El ka fadiga ku sistematiza alfabÈtu. El tenta raprizent’ sons di kriolu. Nes matÈria È inpurtanti kument·rius ki el ta faze sobri funÈtika. Konparadu ku purtuges, el ta fra ma ka tenba son [v] y [lh]

1882, F. Adolfo Coelho, " Notas Complementares", publikadu na "Boletim da Sociedade de Geografia de Lisboa", sÈri seis, nru 8. Sobri Kriolu di Kabu Verdi el ta prizenta parti di un dukumentu di JosÈ Joaquim Lopes de Lima " Ensaios sobre a estatÌsca das possessžes portuguesas na Africa ocidental e oriental" Lisboa, 1844, ki e inpurtanti pamÛdi È ta da-nu ideia kumÛ kriolu Èra papiadu txeu na kel tÈnpu y kumÛ ki es staba priokupadu ku nxina na purtuges pa odja si gentis ta dixaba di kel "visiu" di papia kriolu, ki es ka ta konsidraba un lÌngua.

1886, F. Adolfo Coelho, "Novas Notas Suplementares", publikadu na "Boletim da Sociedade de Geografia de Lisboa", sÈrie seis, nru 12. Nes li È ta prIzenta opinian di CÛnego Joaquim da Silva Caetano sobri kriolu di Sanikulau. El ta fra ma es kriolu ka tenba gram·tika. Kuza ki nu ta atxa interesanti nes parti È prÛpi atitudi di Adolfo Coelho: " exprimo aqui o desejo de que o nosso digno consÛcio de S. Nicolau nos envie alguns textos desse crioulo, onde talvez se descubram as regras gramaticais que ele l· n“o encontra". Otu partikularidadi di es ™ltimu parti di se trabadju È pamÛdi el ta papia di tradusan di tÈstus liter·riu di purtugÍs pa kriolu, kuza ki ta po-nu pensa ma ta skrebeda kriolu, inda ki sen un alfabÈtu ofisial.

Es tipu di skrita ki studiozus di lingua kabuverdianu ta uza ta txumadu itimulÛjiku Û spontaniu. ItimulÛjiku pamÛdi baziadu na tradisan di skrita di purtuges. Spontaniu pamÛ el ka ten sistimatisidadi.

1886, Joaquim Vieira Botelho da Costa y CustÛdio JosÈ Duarte skrebe "O crioulo de Cabo Verde.Breves Estudos sobre o Crioulo das Ilhas de Cabo Verde oferecidos ao Dr. Hugo Schuchardt ". Es trabadju È mutu inpurtanti, pamÛdi dja na kel tÈnpu es ta labantaba prublÈmas ki te gÛ du ta diskuti sobri kriolu . Es ta vansaba ideias interesanti sobri arguns aspÈtu: Es ta difendeba ma tenba sÛ un kriolu na Kabu Verdi ki, suma tudu otus lingua, tenba ses varianti rijiunal . Es ta fraba ma krioulu tenba "regras e mesmo belezas dignas de estudo". Partikularmenti pa stÛria di skrita di kriolu ses kapitlu sobri " Da representaÁ“o e conson’ncia de diversas letras e sÌlabas"È inpurtanti. Es studu fazedu na perspÈtiva di purtuges, pur isu ten txeu prupÛsta di skrita pa un mesmu funÈma. Normalmenti, difikuldadi È na palatal. SÛ pa da izenplu kumÛ un studu pode fika trankadu Ûra ki du ta parti di un bazi falsu, du ta skrebe kuza ki es fra sobri raprizentasan di son tx : " Em toda a provÌncia tem um som especial, que n“o pode exprimir-se em portuguÍs, por falta de letras que verdadeiramente o traduzam. Diremos, pois, socorrendo-nos a um idioma estrangeiro, que o ch tem em crioulo o mesmo som que se lhe d· em inglÍs". Difikuldadi ki es atxa È pamÛdi ki inbes di es djobe raprizentasan di lingua kabu-verdianu ku un alfabÈtu di sel prÛpi, es faze-l, mÛda du dja fra ku bazi na purtuges. M·, inda m·s kuriozu È ses tistimunha sobri situasan di purtuges y di kriolu. Es ta fra ma Ûmis ki ten bon kunhesimentu di purtuges es ta papiaba-el "mais ou menos correctamente", m· mudjeris, mÈsmu si es sabeba es ka ta uzaba-el Ûra ki es ta konbers·. Na skrita, konportamentu ta parsÍ igual:

"Agora o que È geral, e mesmo digno de notar-se, È que toda a gente, por muito pouca instruÁ“o que tenha, escreve sempre em portuguÍs. Pelo menos a vontade È manifesta."

1887, A. de Paula Brito, " Dialectos Crioulos-Portugueses. Apontamentos para a Gram·tica do Crioulo que se Fala na Ilha de Santiago de Cabo Verde". Es trabadju È publikadu sÛ na 87, ma se autor ta fra-nu ma el kunsa-l dÍsdi 79, kuriozamenti stimuladu pa studiozus di Alimanha. Pa nos, es trabadju, publikadu na Boletim da Sociedade de Geografia de Lisboa, sÈri 7, nru 10, È di kes studu m·s inportanti ki dja fazedu sobri kabuverdianu y se prupÛsta di alfabÈtu È di kes mas interesanti. Du debe fra ma È primeru bes ki du ta odja un prezentasan sistem·tiku di un alfabÈtu pa skrita di kriolu kabuverdianu. AntÛnio de Paula Brito ta difendi ki na skrita di kriolu "konsuanti tudu ta raprizent’ un sÛ son, i sÎpi kÍl mÈ, di manera ki skrebedu dianti di k·lker bugal È ka ta trok’ o perdÍ sÍ balor sima ta sosodÍ na purtuges".

Se prupÛsta di alfabetu ten vinti sinku lÈtra ."LÈtra sinjÈlu i dobradu":

A

B

D

E

F

G

I

JH

J

K

L

M

NH

N

O

P

R

RR

S

T

U

V

X

Z

á

é

éfi

ga, gue

i

jhâ

jóta

éli

émi

nhê

éni

ó

ére

érre

ésse

ú

xis

Otu partikularidadi di es prupÛsta È kumÛ el ta raprizenta palatal:

Ch. - te balor di ch ispanhol i ingrÍs: ch·bi, chÙbe, ch™ba"
Jh. - te balor di y “daluz di palabra playa i yo: pajha, jhobÍ
S. - te sepi balor di alfabÈtu ida k'Í 'skrebÍdu na meiu di dÙs bogal, i nunca Í ka ta-te balor di z sima na purtuguÍs: korasž, kabÈsa.

G y Nh ten mesmu valor ki na purtugÍs, di akordu ku Paula Brito.

Du ta pensa ma es prupÛsta di AntÛnio de Paula Brito, mutu pirtinenti, ka uzadu nunka di fÛrma sistematizadu Û jenaralizadu. Du ta gostaba di konxÍ orijinal di se trabadju pa du odja si el prÛpi el foi sistem·tiku ta uza es alfabÈtu. Infislimenti, du sabe ma se trabadju foi kurrijidu na ortografia pa un purtuges .

1933, Pedro Cardoso , na Folclore cabo-verdiano- NoÁžes elementares de gram·tica, ta manifest’ se priokupasan ku raprizentasan di sons di kabuverdianu. Du tenta sistematiza se prupÛsta:

A

B

D

E

F

G

I

J

K

L

M

N

O

P

Q

R

S

T

U

V

X

Z

á

é

éfi

ga, gue

i

jóta

éli

émi

éni

ó

ér

ésse

ú

xis

El ta difendeba inprÈgu di [lh] y di [j] pa son tradisionalmenti raprizentadu pa dj. El ta prizentaba dÌgrafus : nh y ch . Ch podÍ korrespondeba son ki tradisionalmenti È raprizentadu pa tch Û x Û ch na purtuges . El kritika skrita di Nho EugÈnio Tavares, di AntÛnio Cortez.

Di tudu kuza ki du dja fra te gÛsin, nu pode konklui ma kriolu kabu-verdianu Èra un lingua papiadu pa tudu argen na Kabu Verdi y ki studus y prikupasan ku se skrita kunsa dja na fin di sÈklu dizanÛvi. TÍ independensia, konkretamenti tÍ 1979, nunka ninhun intidadi ofisial prizenta un alfabÈtu pa skrebe kriolu kabuverdianu.

 
1979-I ColÛquio LinguÌstico Sobre o Crioulo de Cabo Verde. MinistÈriu di Idukasan y Kultura manda se Diresan Jeral di Kultura realiza un inkontru na Sanbisenti sobri prublemas ki ten na studus y na utilizason di kriolu. Es foi un di kes kontesimentu m·s inpurtanti na nos luta y razistensia kultural. Di es inkontru saÓ un prupÛsta di alfabÈtu y arguns rÈgra di ortografia:

a, b, s, d, e, f, g, i, z , j, l, l, m, n, n, o, p, k, r, t, u, v, s, c, z

z + ^ g o j na skrita tradisional(gélu, janéla)
j + ^ dj ( padja)
l + ^ lh (ilha)
n+ ^ nh (nha)
s + ^ ch, x, (chefi, xikra)
c+ ^ tch (tchabi, tcheu)

Es alfabÈtu ka foi ofisializadu, ma txeu skritoris utiliza-l (Kak· Barbosa, Daniel SpÌnola, Manuel Veiga, Oswaldo OsÛrio, TomÈ Varela ). Na MÈrka es intruduzi-l kuma instrumentu di skrita na prugrama bilingi. El provoka txeu riason kÛntra, prinsipalmenti, pamÛdi se prupÛsta di reprezentasan di palatal.

 
1989- DÈs anu m·s tardi, dipos di un ivulusan konsideravel di prupÛsta anterior, MinistÈriu di Idukasan rializa , na Praia,"Forum Internacional sobre a AlfabetizaÁ“o Bilingue", undi DirecÁ“o Geral de EducaÁ“o Extra-Escolar prizenta un prupÛsta di alfabÈtu, trabadju di un konsultora purtugÈza, Dra Dulce Fanha, ki prupoi, ku bazi na varianti di Santiagu, es lÈtra:

A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, h, I i, J j, L l, M m, N n, O o, P p, K k, R r, S s, T t, U u, V v, Z z.

LÈtra c y h, di akordu ku es prupÛsta, ta inprÈgadu sÛ ku dÌgrafus y trÌgrafu

ch- decha
nh- vinhu
lh- pilha
tch- tcheu

Dígrafu dj : badju

Es prupÛsta utilizadu na alfabetizasan bilingi, un atividadi ki tudu kabuverdianu difensor di lingua kabuverdianu debeba konxe. Foi kriadu na es Forun un Kumisan Konsultivu ki da opinian sobri es alfabÈtu. Es trabadju permiti un rafleksan sobri alfabÈtu prupostu na Mindelu y sobri kel di Forum. Es kumisan prokura inkontra solusan ki podeba ser konsensual.

1994, ALUPEC ( Alfabeto Unificado Para A Escrita Do Cabo-Verdiano). Es È ™ltimu prupÛsta ofisial ki du konxÍ pa skrebÍ lingua kabuverdianu. Na 1993 "Comiss“o Nacional para a LÌngua Cabo-verdiana" prizenta un prujÈtu " Estudos para a padronizaÁ“o da LÌngua Cabo-verdiana" undi un di kes razultadu di trabadju di un grupu di tÈknikus Èra un prupÛsta di alfabÈtu. Es grupu, na fin di seis mes di trabadjdu el prizenta un prupÛsta pa guvÈrnu di Kabu Verdi.

Na kapitlu di konpuzisan di alfabÈtu el ta fra " ALUPEC È di bazi latinu y el ten vinti tres lÈtra ku kuatu dÌgrafu. Es ta raprizentadu ku lÈtra grandi Û pikinÛti, nes Ûrdi:

A B S D E F G H I J DJ L LH M N NH N (ku un trema) O P K R T U V X TX Z

a b s d e f g h I j dj l lh m n nh n (ku un trema) o p k r t u v x tx z

Inkuantu ta speradu pa GuvÈrnu disidi sobri skrita di kriolu na Kabu Verdi, na imigrasan, partikularmenti li na MÈrka, konkretamenti na skÛlas p™bliku di Boston y tudu menbrus di CCI ta uza es alfabetu.

CCI, konsienti di nasisidadi di padronizasan di skrita di Kriolu el tevi un inkontru ku Primeru Ministru di Kabu Verdi undi kel manifesta es otoridadi falta ki un instrumentu di skrita ofisial ta faze, prinsipalmenti , na MÈrka ki , na bÈdju, el un lingua pa nxina na skÛla. Primeru Ministru prometÍ ma el ta faze tudu pa es ansiedadi y sonhu torna un rialidadi, pamÛ el tanbe el ten mesmu sentimentu.

Purtantu, dipos di un kaminhada di un sÈklu, nu ta limenta speransa ma lingua kabu-verdianu ta ben pasa ta ganha un statutu di lingua skritu. Menti du ta spera, CCI ta gosta di abri un diskusan sobri es tÈma. Nhos skrebe-nu, nhos fra-nu kal È nhos opinian.